Saak valmib septembri alguses. Neid saab säilitada umbes kuu aega. Maitse on magus ja mahlane. Nahk on hall ja väljast kergelt karvane. Viljaliha on tumepunane, väga selgelt eristuva seemnega. Need sobivad ideaalselt nii veini (sest mahl on tugevalt värvitud) kui ka kookide ja mooside valmistamiseks. Puu kasvab tugevalt, edaspidi kasv aeglustub. Lehed on kevadel rohelised, sügisel sügavlillad, mis on virsikute puhul haruldane. Virsikud õitsevad kaunilt ja valitakse sageli kaunistuseks, sellel sordil on roosad ja suured õied. Külmakindel sort ja keskmiselt vastupidav lehtede käharamisele. Virsikud on isetolmlevad ega vaja läheduses teist sorti.